X
  • No products in the list
X
  • No products in the list

Akari: päike paberi seest

Valgustid Akari 10A

Traditsioonilisest käsitööst kaasaegse disainvalgustini

Kesk-Jaapanis asuval Nagara jõel on kormoranide abil kala püütud juba 1300 aastat. See eriskummaline kalastusviis tõmbab rohkelt huvilisi ja nii leidis 1951. aasta kevadel jaapani-ameerika päritolu skulptor Isamu Noguchi end öist püügiretke vaatlemas. Teda paelusid paatidele ritvadega kinnitatud laternad (chōchin) mida lähedalasuvas Gifu linnas mooruspuu koorest saadud Mino paberist valmistati. Kui seitsmeteistkümnendast sajandist kuni Teise Maailmasõja alguseni oli Gifu laternatööstus Jaapani suurim, siis nii kodu- kui välismaised odavad koopiad olid sellele tugeva hoobi andnud.

Kohtumisel Gifu linnapeaga palus too Noguchi abi laternatööstuse taaselustamisel. Juba järgmisel päeval nägi ilmavalgust kaks esimest Akari valgusti prototüüpi, mida kohalikus lehes ilmunud lühike artikkel „deformeerunuks“ nimetas. Võttes laternaid algusest peale kommertsprojektina, asendas Noguchi seni valgusallikaks olnud küünla kohe hõõglambiga ning järgneva paari aasta jooksul lisandus kollektsiooni veel pea kolmkümmend valgustit.

Olles vaimustunud Mino paberi plastilisusest ja vastupidavusest, eksperimenteeris Noguchi erinevate vormide ja suurustega. Kui traditsiooniline Gifu latern oli üldiselt tiheda ja korrapärase bambusribidest karkassiga ümarvorm, siis uute valgustite puhul mängis skulptor julgelt algmaterjaliga, venitades lambivarju kera piklikeks silinderjateks vormideks ja surudes hulktahukateks kokku. Tavapärase tiheda bambusest ribidega konstruktsiooni kõrvale ilmuvad „juhuslikult keritud“ vormid, mille asümmeetria annab kuplitele orgaanilisema ilme.

Kuuekümnendalel kollektsiooni lisandunud valgustitel on Noguchi kohati bambusribidest üldse loobunud, paberist lambivarjule annab kuju hoopis traadist armatuur. Ka pole hilisematel mudelitel enam bambusvitstest rõngaid kupli avauste ümber.

Akari: mitte lihtsalt valgusti vaid valgusskulptuur

Isamu Noguchi oli üks 20. sajandi tähtsamaid ja kriitikute poolt tunnustatumaid skulptoreid. Nii võib esmapilgul tunduda, et valgustisarja loomine oli pelgalt kõrvalhobi, ent tegelikkuses jõudis Noguchi oma pika ja viljaka loomeperioodi jooksul lisaks skulptuurile tegeleda (maastiku)arhitektuuri, keraamika, tootedisaini ja lavakujundusega. Tema pühendumusest Akari projektile annavad märku enam kui sada erinevat mudelit laua-, põranda- ja laevalgustit suuruses 24 kuni 290 sentimeetrit.

Autor andis uuele valgustite sarjale nimeks Akari, jaapanikeelse sõna, mis tähistab nii valgust kui kergust. Noguchi käsitles valgusteid algusest peale kui skulptuuri, rõhutades chōchin-valgustite meistritele enesestmõistetavat asjaolu, et paberist lambivarju saab tasapinnaliseks kokku suruda ja pärast uuesti lahti tõmmata. Nii sai tema disainitud valgusteid tellijale ümbrikus või madalas karbis saata ning neist said skulptuurid alles siis kui need kodus lahti pakiti ja üles seati. Taoline mäng käegakatsutava ja kujuteldava või immateriaalsega on kesksel kohal läbi kogu Noguchi loometee.

Traditsioonilise pabervalgusti formaadi aluseks võtmine võimaldas Noguchil eksperimeteerida millegi tõeliselt võrdsustavaga, et „muuta skulptuur elamise igapäevase kogemuse osaks“, nagu autor seda väljendas. Akari valgustite populaarsus baseerub paljus asjaolul, et nad on nö. „kodus“ väga eriilmelistes interjöörides. Kui traditsioonilised, nö. autentsed Gifu laternad või mistahes muu kolmesaja aasta eest valmistatud mööbliese mõjub kaasaegses ruumis pigem suveniirina, siis Akari tunneb end ühtviisi hästi nii modernismist kui minimalismist kantud keskkonnas.

Alates 2002. aastast on Akari valgustite sari ja valitud Isamu Noguchi mööbliesemed Šveitsi disainbrändi Vitra valikus. Akari valgustid valmivad endiselt traditsioonilisel meetodil Gifu linnas, Ozeki töökojas. Tallinnas on Akari valgustitega võimalik tutvuda Intera kodusalongis, Poordi 3.

Allikad: Vitra International AG, The Isamu Noguchi Foundation and Garden Museum, Ozeki & Co., Ltd.
Fotod: Marc Eggimann, Andreas Sütterlin, Lorenz Cugini, Studio AKFB. © Vitra International AG
Artikkel ilmus ajakirja “Pööning” 2022. aasta kevadnumbris.

Jaga postitust: