Alates 8. juulist on Intera kodusalongis (Poordi 3) võimalik tutvuda maalikunstnik Piret Rohusaare töödega.
Maalimisest ja kõigest muust
..viimaste aastate kaootilised maalid ja suured kannud…
Kõike mis minus olnud – on kuidagi jõudnud mu lõuenditele ja kannuvormidele – sest olen kunstnik, kes elab ja hingab koos oma töödega. Ma polegi kunagi püüdnud kehtestada ennast kindla teemaga, see värvide-glasuuride maailm tuleb ise mu juurde, minu asi on vaid hetke talletada…
Sõnastatavad maalide sisud, ja nii öelda ühiskonna päevateemad ei ole mulle prioriteediks kunagi olnud. Usun jonnakalt, et ka vaataja vajab vaheldust, helgust ja süvenemise võimalust kasvõi maalidesse, et iga-päeva virvarrist kõrvale astuda…,
Minu jaoks on oluline olnud püüda kvaliteeti, pintsli-spaatlikäekirja viimistleda. Natuke rohkem või vähem soditud faktuuri tekitada ja siis jälle, sõrmega värvi mudides kontrastiks mõõdetult täpne klaasjas pind tekitada.
Minu viimane maal siin müügisaalis on hetkest, kui taas asusin elama oma lapsepõlve kodus, ema-isa majas: kui koju jõudsin, siis õunapuud juba õitsesid. Astusingi keset õitesadu oma koduaeda, see oli lummuslik hetk. Midagi sellest tundest ma püüdsin jäädvustada, ja midagi kindlasti jäi sinna samasse õunapuude alla..
Kunstnikuna-loojana püüan loomulikult täiuse poole, teades juba ette, et seekord veel ma unistust kätte ei saa… see pole muidugi mingi originaalne mõte, vaid pigem kunstnikule teadaolev paratamatus.
Keraamika viljelemisega on natuke teist moodi: nimelt seal peab rohkem planeerima, rohkem olen sõltuv savi tujudest, ja oma ruumi temperatuurist ning oma ahju väsimusastmest
… suured naise käega tehtud kannud, milles on nii palju saladust ja alati on midagi mida naine saab kannust jagada, või ka jagamata jätta. Need kannud vajavad palju aega ja maalimisest rohkem plaanipärast toimetamist. samas ei saagi ma enam öelda millal ma tulemuseni jõuan: kas töödeldavat savipinda viimse täiuseni siidiseks pinnaks lihvides, muljudes, vajutades – või pigem kui ma kõik selle kohati tegemata jätan. Mulle on oluline, vist, et rütm vahelduks – Lõpuks tulemuses on oluline kõik, nii tegemine, kui tegemata jätmine. Ja noh, lõpuks need omatahtsi valguvad ja sulanduvad glasuurid/värvid.
Piret Rohusaar
CV asemel
Sündinud 07.11.1961 Tallinnas
1982–1988 ERKI , maalikunsti eriala
maaliõpetajad: Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Ando Kesküla.
Eesti Maalikunstnike Liidu liikmeks ja Kunstnike Liidu liikmeks astusin kohe peale kooli lõpetamist, ja hakkasin ka näitustel esinema…
Oluliseks pean varaseid maale oma perekonnast (koer ja laps) ja siis tuli pikk periood kui maalisin eesti jazzmuusikuid… sellest ajast on palju portreeliselt tuntavaid maale muusikutest.
Ja siis viimane periood kui olen juba saviga tegelema hakanud
Viimane personaalnäitus oli Kadriorus Kastellaani majas 2019 sügisel:
Naine ja tema kann.